Mida näitab statistika?
Eestis registreeriti 2023. aastal ligi 3 300 tööõnnetust – keskmiselt umbes 8 õnnetust päevas.
Aastal 2024 registreeritud tööõnnetuste arv oli umbes 3 384 juhtumit ning surmaga lõppenud tööõnnetusi 14.
Statistika andmetel Eestis enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetuste arv 2023. a oli 2 764.
Seega: tööohutus Eestis pole kaugeltki kõigi riskide suhtes “lõpetatud lugu” – tööandjatel ja töökeskkonna spetsialistidel on jätkuvalt suur roll.
Millised on kõige sagedasemad tööõnnetuste põhjused Eestis?
Statistika ja uuringud toovad välja mitu selget mustrit. Alljärgnevalt kolm peamist:
1. Libisemised, komistamised, kukkumised
Näiteks uuring toob välja, et raskeid tööõnnetusi Eestis põhjustab 35 % juhtudest töötaja libisemine, komistamine või kukkumine.
Sellised juhtumid tekivad sageli liikumisteedel, treppidel, tööpiirkondades, kus on takistusi (nt juhtmed, kastid, laotatud materjalid) või libedad pinnad.
Oluline on märkida: sageli ei ole põhjus lihtsalt “töötaja hooletus”, vaid tööandja või töökohtade töökorralduslikud tingimused — liikumisteede korrashoid, märgistused, sobiv jalatsid, valgustus jne.
2. Puudulik juhendamine, väljaõpe ja töövahendite ohutuse tagamine
Uurimused toovad välja, et ülirasked tööõnnetused saavad sageli alguse sellest, et tööandja ei ole piisavalt taganud töötajale juhendamist, väljaõpet ning töövahendite ohutu kasutamise reegleid.
Näiteks kui seadmed on vigased, hooldus on unustatud või töökiirus ületab võimalike ohutuse tagamise meetmete piiri, kasvab õnnetuse risk.
3. Tegevusalariskid ja sektori nõrkused – ehitus, veondus, laondus
Statistika näitab, et üks “valukohti” on ehitussektor – seal juhtuvad Eestis suhteliselt sageli nii raske tagajärjega õnnetused kui ka surmajuhtumeid.
Lisaks: ettevõtetes, kus riskianalüüsi, juhendamise või ohutuskultuuri juurutamine on nõrk, on õnnetuste oht suurem.
Mida sellest järeldada tööandjana või töökeskkonna spetsialistina?
- Ära alahinda “lihtsaid” riske — libisemine või komistamine võib tunduda triviaalne, kuid nende riskide maandamine on selgelt tõendatud numbritega.
- Panusta väljaõppele ja töövahendite ohutusele — selge juhendamine ja mõtestatud tööprotsessid loovad tugistruktuuri, mille vastu riskid paljuski maanduvad.
- Tee riskianalüüse regulaarselt — kvaliteetne riskianalüüs aitab tuvastada ja ennetada võimalikke õnnetusi enne nende juhtumist.
- Järjepidev ohutuskultuuri loomine — kui töötajad tajuvad, et ohutus pole “lisategevus”, vaid igapäevane loomulik osa tööst, väheneb inimlike eksimuste risk ja ka tööandja vastutuse oht.
Kuidas saab OhutusJuhend.com aidata?
Meie kaudu saad soetada valmis ohutusjuhendid või luua ohutusjuhendeid, mis kajastavad sinu ettevõtte riskiprofiili.
Kokkuvõte
Tööõnnetused Eestis ei ole abstraktsioon — iga juhtum võib puudutada tegelikku inimest, peresid ja ettevõtteid.
Peamine sõnum tööandjale ja töökeskkonna spetsialistile: “Ennetamine on odavam ja inimlikult õigustatum kui tagajärgedega toimetulek.”
Panustades lihtsatele, aga tõhusatele meetmetele — liikumisteede korrashoiu, juhendamise, töövahendite ohutuse tagamise ja ohutuskultuuri tugevdamisele — saad aidata vähendada tööõnnetuste riski oma ettevõttes.
